"Kirik" - Oma süü eitamine - Tuleriidal põletamine "ilma verd valamata". Kiriku võitlus hereetikute vastu. Isa kirjutas: katoliku kirik ja ketserid. XI-XII sajandil. kristlikus kirikus Lääne-Euroopa saavutas suure võimu. Lääne kirik (katoliku, st "ülemaailmne") 126. Paavsti võimu jõud.

"Varakeskaeg" – rändrahvaste pidev liikumine idast läände, mis algas umbes 375. aastal hunnide saabumisega Aasiast ja lõppes pärast Kuldhordi kuningriigi teket Musta mere steppides (1240). "Frangi riik, Bütsants ja Araabia kalifaat VI-XI sajandil. Suur rahvaste ränne. Üldtund teemal „Varakeskaeg.

"Aafrika keskajal" – Etioopia (iidne Aksum) säilitas iseseisvuse. Etioopia pöördus ristiusku. Kõige võimsamad suveräänid põhjarannikul olid: orjad. Maroko sultanid on läänes, Egiptuse sultanid on idas. Püha Jüri kirik Lalibelas. Negus on Etioopia valitseja. Magadisho, Kiloa, Zanzibar, Sofala on linnad Aafrika idarannikul.

"Hispaania 11.-15. sajandil" – Hispaania uus võimas riik pööras pilgud võõrastele aladele. Aragóni kuningas Jaime I (r. 1213-1276) vallutas Baleaarid ja 1238. aastal Valencia. Kuni 15. sajandi teise pooleni. riik oli killustatud erinevateks kuningriikideks, kes ei tahtnud oma jõude ühendada. 1478. aastal asutati Hispaania inkvisitsioon, mida juhtis Thomas de Torquemada.

"Feodaalmajandus" – maaomandi vormid keskaegsel Venemaal. Alluvuse tüübid sisse keskaegne Euroopa. prof., d.h.s. E.V. Laptev. Feodalismi areng Jaapanis. Feodalismi tõus Euroopas. Karl Martell. Fgou “finantsakadeemia valitsuse alluvuses. Ivan III. Keskaegne feodaalloss Jaapanis. Vana-Vene linnad.

"Keskaja ajastu" - jalus. Tehnoloogilised edusammud, mis aitasid inimestel teavet salvestada ja edastada. Alates 5. sajandist pKr. Paber ja püssirohi. Mis muutis ratsaniku sadulas stabiilseks? Tehnilised saavutused arhitektuuris ja kunstis. Vana maailm. Mis oli keskajal silmapaistev? Mis ajastu eelnes keskajale?

Teemas on kokku 15 ettekannet

slaid 1

Sipovitš Olga Ivanovna Lütseum nr 144

slaid 2

Euroopa linnade kasvu põhjused
Euroopa majanduselus toimusid 10.-11.sajandil olulised muutused: 1. Paljud käsitööd paranesid oluliselt. Käsitöö oli vaja muuta põllumajanduse abitootmisest iseseisvaks majandusharuks. 2. Mullaharimisvahendite ja -meetodite täiustamine tõi kaasa toodete arvu ja mitmekesisuse suurenemise. Nende protsesside tulemusena hakkab käsitöö põllumajandusest eralduma.

slaid 3

Eeldused linna asukoha valikul Käsitöölised lahkusid maale, kus leiti soodsad tingimused oma toodangu müügiks.
Kuninglike elukohtade lähedal
Kloostrite lähedal
Feodaalide losside lähedal
Lähedal praamid ja sillad

slaid 4

Et kaitsta end rüütlite ja röövlite rünnaku eest, piirasid linnaelanikud oma asulad vallikraavi ja valliga ning vallile püstitati palisaad. Hiljem asendati need kindlustused kivimüüridega. Linna väravaid valvasid valvurid.
Kui koht oli väga mugav, asusid inimesed sellesse kohta elama ja peagi tekkis teine ​​sein.

slaid 5

slaid 6

Saksamaa. Nürnberg.
Eesti. Tallinn.
topelt kindlustatud müürid
kuningliku residentsi kindlusmüürid
kindluse tornid
Keskaegsed linnad

Slaid 7

Linna korraldus Linna kitsust seletati sellega, et see piirdus kindlusmüüridega. Paljud linnad olid radiaalse paigutusega. Keskel on peaväljak, millel asusid tähtsamad hooned: raekoda, katedraal
Nürnbergi katedraalid
MÜNCHI raekoda ja muusikaline kell

Slaid 8

Väljakult kiirgasid tänavad. Need ei olnud sirged, nad väänlesid, ristusid, moodustades väikeseid ruute, neid ühendasid sõidurajad ja läbipääsud. Kõik see moodustas tõelise labürindi, milles külastajal polnud raske eksida. Ehitusel kasutati isegi sildu.

slaid 2

slaid 3

Linnade järkjärguline areng

1. IV-V sajand. - Pärast Rooma impeeriumi langemist ja selle linnade hävitamist hakkasid suurte Rooma linnade kohale kerkima kas poliitilised ja administratiivsed keskused või kindlustatud punktid või piiskopimajad. Linnade suurus ja elanike arv vähenes.

2. V-VIII sajand. - varane linn. Mujal Euroopas, kus iidsed traditsioonid puudusid, olid omaette tsivilisatsiooni keskused käsitöö- ja kaubandus- ja käsitööasulate, kindluste ja kollektiivsete varjupaikade näol.

3. IX-XIII sajand. - keskaegse linna välimus.

IX-X sajandil - massilise linnastumise aeg, mis lõppes XII-XIII sajandi lõpuks.

4. XIV-XV sajand. - linna arengu järgmine etapp. Uusi linnu peaaegu kunagi ei teki. Linn arendab ennast ja mõjutab ühiskonda, muutes feodaalrajooni.

slaid 4

Keskaegse linna asukoht

Klassikalisel keskajal kasvavad vanad linnad kiiresti ja tekivad uued linnad.

Neid tekib kõikjal – losside, kindluste juures, suurtel ilmalikel valdustel, kloostritel, jõgede ristumiskohtadel, sildade juures, ristmikel, kus on soodsad tingimused kaubanduseks ja käsitööks.

slaid 5

slaid 6

Linna numbriline koosseis

Keskmises linnas elab 4-6 tuhat inimest.

Väga suurtes elas 80 tuhat inimest. (Need on sellised linnad nagu Pariis, Milano, Firenze.)

Slaid 7

Vanalinnad

Linnad tekkisid kuninga või suurte feodaalide maadele ja olid neile kasulikud, tuues maksudena tulu käsitööst ja kaubandusest. Kõige sagedamini kuulus võim mitmele pensionärile.

Sest enamik linnu oli oma eakatest sõltuv, linlased võitlesid iseseisvuse eest, s.o. vabalinnaks muutumise eest.

Linnaelanike võitlusvahendiks oma õiguste eest olid linnaülestõusud - kommunaalrevolutsioonid, aga ka oma õiguste lunastamine isanda käest.

Slaid 8

Linna juhtimine

Linnad maksid kuningale makse.

Linnavolikogu

Valitud kodanike poolt

• riigikassa eest vastutav
• kohus
• väed

Linnapea (burgomaster) – nõukogu juht

Linnavalitsus oli jõukate linnaelanike, kaupmeeste ja patriitsidest majaomanike käes.

Kodanikud vabanesid isiklikust sõltuvusest.

Slaid 9

Vabade linnade jõud

Iseseisvate linnade võimud valiti ja neil oli õigus koguda makse, tasuda riigikassat, hallata linna rahandust oma äranägemise järgi, omada oma õukonda, vermida oma münti ning isegi sõda kuulutada ja rahu sõlmida.

Sageli haaras võimu enda kätte linnaeliit ja see tegutses linna tavaelanikkonna kahjuks.

Slaid 10

Linnade rikkus

Linnade rikkus põhines nende kodanike rikkusel.

Rikkamate hulgas olid rahalaenajad ja rahavahetajad. Nad määrasid mündi kvaliteedi ja kasulikkuse ning see oli äärmiselt oluline merkantilistlike valitsuste poolt pidevalt praktiseeritud mündi korruptsiooni kontekstis.

slaid 11

...Pirutatud linna...

Siiski pürgiti ikkagi linnadesse, sest nagu vanasõna tunnistas, "linnaõhk tegi ülalpeetava inimese vabaks" - selleks oli vaja linnas elada aasta ja üks päev.

slaid 12

Linnaelanike ametid

• Käsitöö
• Kaubandus
• Väikeaiandus ja lillekasvatus
• Kudumine
• Puidu ja metalli töötlemine