Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles, et Euroopa Liit tühistab Venemaa-vastased sanktsioonid pärast nende kehtestamise põhjuse kõrvaldamist – kui Kiiev saab uuesti kontrolli Donbassi üle. Seda ütles Reutersi andmetel Saksamaa valitsusjuht teisipäeval, 29. augustil Berliinis iga-aastasel suvisel pressikonverentsil.

"Sanktsioonid tühistatakse, kui põhjused kaovad. Majandussanktsioonid kehtestati olukorra tõttu Ida-Ukrainas, Donetski ja Luganski oblastis, kus Kiiev kaotas suveräänsuse oma territooriumi üle," ütles kantsler. Merkel märkis, et kui vaherahu Donbassis jätkub, siis "on selle alusel võimalik teha edasisi poliitilisi otsuseid", vahendab TASS. "Kui suudame Minski kokkuleppeid täita, siis luuakse võimalus sanktsioonide tühistamiseks," lisas Saksamaa valitsusjuht.

Angela Merkel märkis ka, et sama eelõhtul ütles ta ühisel pressikonverentsil Macroniga. Kahe riigi juhid kutsusid Venemaa presidenti Vladimir Putinit ja Ukraina presidenti Petro Porošenkot üles täielikult täitma oma Minski kokkulepetest tulenevaid kohustusi ja säilitama relvarahu.

Seni märgiti ühisavalduses, et pooled rikuvad vaidlusalusel territooriumil kehtestatud korda regulaarselt. Merkel ja Macron väljendasid muret, et julgeolekuolukord Ida-Ukrainas ei parane.

Merkel ja Prantsusmaa eelmine president Francois Hollande tegid sarnaseid avaldusi Venemaa-vastaste sanktsioonide pikendamise kohta. Nii tegid Merkel ja Hollande eelmise aasta lõpus ühisavalduse, milles teatasid vajadusest pikendada Venemaa Föderatsiooni-vastaseid sanktsioone, kuna Donbassi konflikti lahendamist reguleerivate Minski kokkulepete elluviimisel pole piisavalt edenenud.

Esimest korda kehtestasid lääneriigid Venemaa-vastased sanktsioonid 2014. aasta kevadel seoses Ukraina kriisi ja Krimmi liitmisega Venemaa Föderatsiooniga. Hiljem piiravate meetmete pakett laienes. Juuni lõpus pikendas Euroopa Liit taas Venemaa-vastaseid majandussektori sanktsioone.

Sanktsioonid hõlmavad juurdepääsu piiramist rahvusvahelisele rahastamisele, samuti kaitse- ja energiakoostööd. Venemaa suhtes kehtivad ka isiklikud EL-i sanktsioonid ja piiravad meetmed Krimmi vastu.

Minski lepped allkirjastasid 2015. aasta veebruaris Normandia Nelja riigi (Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina) juhid. Eelkõige nägi dokument ette relvarahu, raskerelvade väljaviimise, valimiste korraldamise Donbassis ja piirkonna eristaatuse seadusandliku tugevdamise. Moskva on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et Venemaa ei ole Ida-Ukraina konflikti osapool, vaid ainult vahendaja läbirääkimistel olukorra lahendamiseks.

https://www.site/2017-12-15/merkel_zayavila_chto_es_ne_nashel_dostatochnyh_osnovaniy_dlya_otmeny_sankciy_protiv_rf

Merkeli sõnul ei leidnud EL piisavalt alust Venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamiseks

Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles reedel, et Euroopa Liit ei leidnud piisavat alust Venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamiseks. Sellest teatab Interfax.

"Sanktsioonide tühistamiseks ei tehtud piisavalt edusamme, valitses üksmeel, et Minski protsessi edasiviimiseks tuleb teha kõik võimalik," ütles ta ajakirjanikele pärast käimasoleva EL-i tippkohtumise esimest päeva.

Samas tunnistas Merkel, et olukorra edasist eskaleerumist oli võimalik vältida Ida-Ukrainas.

Varem teatas Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk Venemaa-vastaste Euroopa sanktsioonide pikendamisest.

"EL on nõustunud pikendama Venemaa-vastaseid majandussanktsioone," säutsus ta.

EL-i nõukogu allikas ütles Interfaxile, et piiravate meetmete pikendamine on ette nähtud kuueks kuuks ning see hõlmab praegu kehtivaid valdkondlikke sanktsioone ilma täiendusteta.

Diplomaatiline allikas EL-i institutsioonides ütles neljapäeva õhtul Interfaxile, et sanktsioonide ametlik pikendamine EL-i nõukogu poolt "lähipäevadel on praktiliselt tehniline".

"Rohkem arutelu pole oodata. Liikmesriigid kiidavad akti ametlikult heaks,” selgitas agentuuri vestluskaaslane.

Venemaa-vastased sanktsioonid tühistatakse kohe, kui Moskva nõustub Ukraina konflikti lõpetama, kuid mitte varem, ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel teisipäeval.

Saksamaa liider ütles, et sanktsioonide tühistamine oleks majanduslikult kasulik nii Venemaale kui ka Saksamaale. Ta väitis aga, et enne kui neid sanktsioone saab tühistada ja nende tühistamisest saadavat kasu saab tunda, peab Moskva lõpetama survestamise Ukrainale.

"Ukrainal ei ole täielikku suveräänsust," ütles Merkel teisipäeval oma iga-aastasel suvisel pressikonverentsil Berliinis.

Venemaa on olnud Euroopa Liidu, USA ja mitme teise riigi sanktsioonide all alates 2014. aastast, mil toetas Venemaa-meelseid ja valitsusvastaseid rühmitusi Ida-Ukrainas Donbassis, mis tõi kaasa tõsise konflikti ja Krimmi annekteerimise. mis oli Ukraina territoorium.

Sellest ajast peale on Merkel koos Prantsusmaa liidriga püüdnud veenda Venemaad ja Ukrainat järgima Minski kokkulepete raames sõlmitud relvarahulepingu tingimusi. Need katsed on ebaõnnestunud.

Sisu

Kas Venemaa-vastased sanktsioonid on vajalikud?

Ameerika mõtleja 24.08.2017

Putini vastusanktsioonid kahjustavad venelasi

Frankfurter Allgemeine Zeitung 23.08.2017

USA pilgud Venemaa gaasile

Yeni Safak 21.08.2017 "Töötame koos Prantsusmaa presidendiga ja ka USA abiga lahendusi (Ukraina kriisile) Normandia formaadis," ütles Merkel.

Merkel kutsus esmaspäeval ühisel konverentsil Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga Venemaad üles tugevdama jõupingutusi Ukraina vägede ja Venemaa toetatud separatistide vahelise vaenutegevuse lõpetamiseks. Nende vaenutegevuse tagajärjel on hukkunud juba üle 10 000 inimese ja nende vastu käib jätkuvalt terav konflikt Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.

"Meie eile avaldatud ühisavalduses rõhutasime lihtsalt, et relvarahulepingust kinnipidamine on ülimalt tähtis," ütles Merkel.

"Kui Minski kokkulepetest kinni peetakse, täidetakse Venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamise nõue," ütles Merkel. Ta märkis ka, et see samm oleks "kasulik nii Venemaa kui ka Saksamaa majandusele".

Sanktsioonide kehtestamine andis Venemaa majandusele tõsise hoobi ning avaldas negatiivset mõju ka mitmele EL-i riigile.

Euroopa Valuutafond on "väga hea idee"

Merkel kasutas ära ka pressikonverentsi, et avaldada oma seisukohti mitmes võtmeküsimuses enne septembris toimuvaid Saksamaa valimisi, mis ta loodab võita kantsleri ametikohal neljandaks ametiajaks.

Ta avaldas toetust oma rahandusministrile Wolfgang Schaeuble'ile ja toetas tema plaane luua Euroopa Valuutafond, nimetades neid "väga heaks ideeks".

Schäuble on teinud ettepaneku muuta Eurotsooni finantsstabiilsusfond, mida tuntakse Euroopa stabiilsusmehhanismina (ESM), Euroopa Valuutafondiks, et piirkonna finantsstabiilsust paremini kontrollida. Schäuble väidab, et selline fond võib luua täiendavat suutlikkust riikide eelarvete kontrollimiseks.

"See võib suurendada meie stabiilsust ja võimaldada meil näidata kogu maailmale, et eurotsooni meetmete paketis on meil kõik mehhanismid ettenägematutele olukordadele tõhusaks reageerimiseks," ütles ta ajakirjanikele.

Merkel toetas pärast eilseid kohtumisi Macroniga ka Prantsusmaa presidendi ideed määrata euroala riikidele ühine rahandusminister, öeldes, et see võimaldab "eelarve- ja majanduspoliitikat paremini koordineerida".

Saksamaa kaubavahetuse ülejääk pole nii märkimisväärne

Merkel kasutas võimalust, et lükata ümber USA presidendi Donald Trumpi väited, et Saksamaa manipuleerib euroga, et tekitada suur kaubavahetuse ülejääk.

«Euro kurssi ei määra mina. Kui eurotsoonis on see väga madal, siis on Saksa eksportijatel lihtsam oma tooteid maailmaturul müüa. Iga euro vahetuskursi muutus mõjutab meie ekspordivõimet ja loomulikult suurendab survet meie konkurentsivõimele.

"Mina isiklikult ei näe seda kaubavahetuse ülejääki eriti dramaatilisena... ja kui kaubandusbilansi ülejääk peaks praegu vähenema, on see üks teguritest, mida meil üldse ei ole," ütles Merkel.

Euro on dollari suhtes kaubelnud suurema osa aastast kõrgemal, kuna USA valuuta väärtus on Trumpi ametiajal juba mitu korda langenud. Teisipäeval ületas euro 1,20 dollari piiri esimest korda pärast 2015. aasta jaanuari.

"Diislikütuse" skandaal põhjustab "pettumusi", edasised kõnelused tulevad

Skandaal Saksamaa autotööstuses, mis on riigi üks suurimaid ekspordiartikleid, mängis Merkeli tänavuses valimiskampaanias suurt rolli ning ta lubas teisipäeval tootjaid mõjutada.

"Seal on tohutult palju pettumust (autotööstuses) ja see pole ainult mina – seda on näha ka teistes inimestes."

"Muidugi on teatav viha," ütles Merkel, viidates skandaalile, et mõned autotootjad manipuleerisid mootorite heitgaaside testide tulemustega.

Ta ütles, et rikkumisi rikkuvad ettevõtted ei naase "tavapärase äri juurde" ja lubas pidada täiendavaid läbirääkimisi, et tööstuses korda teha. Siiski tunnistas ta, et sisepõlemismootorid, mida traditsiooniliselt kontrollitakse heitmetestidega, jäävad autotööstuse selgrooks veel aastakümneteks, hoolimata üleskutsest puhtamate alternatiivide järele.

InoSMI materjalid sisaldavad ainult hinnanguid välismeediale ega kajasta InoSMI toimetajate seisukohta.