Keeled.

Keele täpne surm saabub ka siis, kui keel läbib evolutsiooni ja areneb teiseks keeleks või isegi keelte rühmaks. Sellise keele näiteks on ladina keel, surnud keel, mis on tänapäeva romaani keelte esivanem. Sarnaselt on sanskriti keel tänapäevaste indoaaria keelte eellane ja vanakirikuslaavi keel tänapäevaste lõunaslaavi keelte eellane.

Mõnel juhul kasutatakse väljasurnud keelt jätkuvalt teaduslikel ja religioossetel eesmärkidel. Paljude sel viisil kasutatud surnud keelte hulgas on sanskriti, ladina, kirikuslaavi, kopti jne.

Mõnel juhul võib surnud keel uuesti elavaks muutuda, nagu juhtus näiteks heebrea keelega.

Surnud keelte ja elavate iidsete seisundite vahel on peen piir: näiteks vanavene keelt, mille emakeelena kõnelejaid samuti ei eksisteeri, surnuks ei peeta. Erinevus seisneb selles, kas keele vana vorm voolas täielikult uude(desse) või jagunesid need ja eksisteerisid mõnda aega paralleelselt. Kõige sagedamini rebitakse kirjakeel kõnekeelest eemale ja tardub mõnes oma klassikalises ilmes, seejärel peaaegu ei muutu; kui kõnekeeles tekib uus kirjanduslik vorm, võib vana lugeda surnud keeleks.

Kirjandus

• Adelaar, Willem F. H.; & Muysken, Pieter C. (2004). Andide keeled. Cambridge'i keeleuuringud. Cambridge University Press. ISBN 9780521362757.
• Brenzinger, Matthias (toim.) (1992) Keelesurm: faktilised ja teoreetilised uurimistööd, pöörates erilist tähelepanu Ida-Aafrikale. Berliin/New York: Mouton de Gruyter. ISBN 978-3-11-013404-9.
• Campbell, Lyle; & Mithun, Marianne (toim.). (1979). Põlis-Ameerika keeled: ajalooline ja võrdlev hinnang. Austin: University of Texas Press. ISBN 0292746245.
• Dorian, Nancy C. (1978). Morfoloogilise keerukuse saatus keele surmas: tõendid East Sutherlandi gaeli keelest. Keel, 54 (3), 590-609.
• Dorian, Nancy C. (1981). Keele surm: Šoti gaeli murde elutsükkel. Philadelphia: University of Pennsylvania Press. ISBN 0812277856.
• Dressler, Wolfgand ja Wodak-Leodolter, Ruth (toim.) (1977) Keele surm(International Journal of the Sociology of Language, kd. 12). Haag: Mouton.
• Gordon, Raymond G., Jr. (Toim.). (2005). Etnoloog: maailma keeled(15. väljaanne). Dallas, TX: SIL International. ISBN 1-55671-159-X. (Võrguversioon: http://www.ethnologue.com).
• Harrison, K. David. (2007) Kui keeled surevad: maailma keelte väljasuremine ja inimteadmiste erosioon. New York ja London: Oxford University Press. ISBN 9780195181920.
• Mithun, Marianne. (1999). Põhja-Ameerika põliskeeled. Cambridge: Cambridge University Press. ISBN 0-521-23228-7 (hbk); ISBN 0-521-29875-X.
• Mohan, Peggy; & Zador, Paul. (1986). Katkestus elutsüklis: Trinidad Bhojpuri surm. Keel, 62 (2), 291-319.
• Sasse, Hans-Jürgen (1992) "Keelesurma teooria", Brenzinger (toim.) Keele surm, lk. 7–30.
• Schilling-Estes, Natalie; & Wolfram, Walt. (1999). Murdesurma alternatiivsed mudelid: hajumine vs. kontsentratsioon. Keel, 75 (3), 486-521.
• Sebeok, Thomas A. (toim.). (1973). Keeleteadus Põhja-Ameerikas(1. ja 2. osa). Keeleteaduse hetkesuunad (10. kd). Hauge: Mouton. (Kordustrükk kui Sebeok 1976).
• Skutnabb-Kangas, Tove. (2000). Keeleline genotsiid hariduses või ülemaailmne mitmekesisus ja inimõigused? Mahwah, New Jersey: Lawrence Erlbaum Associates. ISBN 0-8058-3468-0.

Vaata ka

Wikimedia sihtasutus. 2010. aasta.

Vaadake, mis on "surnud keeled" teistes sõnaraamatutes:

Keeled, mida eluskasutuses ei eksisteeri ja mida reeglina teatakse ainult kirjalikelt mälestistelt või kunstlikult reguleeritud kasutuses (näiteks ladina keel) ... Suur entsüklopeediline sõnaraamat

Surnud keeled- keeled, represseeritud teistes keeltes ja on tunnistajaks. ainult kirjalikes monumentides (Sumeri 4. aastatuhat eKr, hetiidid 2. aastatuhat eKr, Nesiidid 2. aastatuhat eKr, hurri 2. aastatuhat eKr, Elamiit 2. aastatuhat eKr, Sogdi 9.-8. sajand eKr… Vana maailm. entsüklopeediline sõnaraamat

surnud keeled- keeled, mida eluskasutuses ei eksisteeri ja mida tuntakse reeglina ainult kirjalike mälestiste järgi... Populaarne vene keele sõnaraamat

Surnud hinged (esimene köide) Esmaväljaande tiitelleht Autor: Nikolai Vassiljevitš Gogol Žanr: Luuletus (romaan, romaanluuletus, proosaluuletus) Algkeel: vene ... Wikipedia

- (indoeuroopa keelte perekond). Arvukad keeled, mis moodustavad hulga rühmi (harusid). Neist olulisemad: 1) India rühm (bengali, pandžabi, urdu, hindi keeled, surnud keeled sanskrit ja prakrit); 2) Iraani rühm (keeled pärsia, ... ...

Keeled, mida eluskasutuses ei eksisteeri ja mida reeglina teatakse ainult kirjamälestistelt või kunstlikus, reguleeritud kasutuses (näiteks ladina keel). * * * SURNUD KEELED SURNUD KEELED, keeled, mida elavas maailmas ei eksisteeri... ... entsüklopeediline sõnaraamat

Afroaasia takson: makroperekond Piirkond: Lääne-Aasia, Ida- ja Põhja-Aafrika Kandjate arv: 270 300 miljonit ... Wikipedia

Afroaasia takson: makroperekond Piirkond: Lääne-Aasia, Ida- ja Põhja-Aafrika Kandjate arv: 270 300 miljonit Klassifikatsiooni kategooria ... Wikipedia

Keelterühm, mis kuulub indoeuroopa keelte perekonda. Kaldkeelte hulka kuuluvad surnud keeled: ladina, oskaani, umbria, suure hulga murretega ja mõned teised. entsüklopeediline sõnaraamat

- (hamiidi) keeled. Keeled, mis moodustavad mitmeid rühmi: berberi rühm (liibüa, numiidia, tuareeg jne), kumiidi rühm (somaali keel jne), egiptuse rühm (surnud keeled Vana-Egiptuse ja kopti) ... Keeleterminite sõnastik

Raamatud

• Maailma keeled. balti keeled. Raamat on Venemaa Teaduste Akadeemia Keeleteaduse Instituudis valmiva mitmeköitelise entsüklopeedilise väljaande "Maailma keeled" järgmine number. Köide kirjeldab ülebalti keeli (kui elavaid,...
• Minose, etruski ja sugulaskeelte võrdleva kirjeldamise kogemus, Yatsemirsky Sergei Aleksandrovitš. Yatsemirsky Sergei Aleksandrovitš, võrdleva ajaloolise keeleteaduse spetsialist, filoloogiateaduste kandidaat. Ta kaitses 2006. aastal väitekirja teemal „Problems of Morphology...

akadi keel.
Ilmumise aeg: 2800 eKr
Kadunud: 500 pKr

Üldinfo: Vana-Mesopotaamia lingua franca. Akkadi keeles kasutati sama kiilkirja tähestikku mis sumeri keeles. Sellele on kirjutatud Gilgameši eepos, Enuma ja Eliisa müüt ning paljud teised. Surnud keele grammatika sarnaneb klassikalise araabia keele grammatikaga.
Selle õppimise plussid: inimestele avaldab suurt muljet, kui nad näevad, et saate neid kummalisi ikoone nende jaoks hõlpsasti lugeda. Selle õppimise puudused: teil on raske vestluskaaslast leida.

Piibli heebrea keel.
Ilmumise aeg: 900 eKr
Kadus: 70 eKr

Üldine teave: sellele oli kirjutatud Vana Testament, mis hiljem tõlgiti vanakreeka keelde või, nagu seda tavaliselt nimetatakse, Septuagintaks.
Selle õppimise plussid: Piibel on väga sarnane kaasaegse heebrea keelega. Selle uurimise puudused: sellel pole lihtne kellegagi rääkida.

koptid.
Ilmumise aeg: 100 pKr
Kadus: 1600 pKr

Üldine teave: sellele on kirjutatud kogu varakristliku kiriku kirjandus, sealhulgas Nag Hammadi raamatukogu, mis sisaldab kuulsaid gnostilisi evangeeliume.
Selle õppimise plussid: see on kreeka tähestiku abil loodud egiptuse keele alus, mis kõlab hämmastavalt. Selle uurimise puudused: paraku keegi ei räägi seda põhjusel, et selle asendas araabia keel.

aramea keel.
Ilmumise aeg: 700 eKr
Kadunud: 600 pKr

Üldine teave: Sajandeid on see olnud suure osa Lähis-Ida lingua franca. Aramea keelt samastatakse tavaliselt Jeesuse Kristuse keelega. Sellele on kirjutatud suurem osa Talmudist, aga ka Taanieli ja Ezra piibliraamatud.
Selle õppimise eelised: see ei erine väga piibli heebrea keelest ja seetõttu saate seda uurides tappa kaks lindu ühe hoobiga. Kui see teile huvi pakub, kujutage ette, et räägite Jeesuse keeles. Selle õppimise miinused: keegi ei räägi seda, välja arvatud mõned aramea kogukonnad.

keskmine inglise keel.
Ilmumisaeg: 1200 pKr
Kadus: 1470 pKr

Üldteave: sellel saate lugeda "inglise luule isa" Geoffrey Chauceri teoseid, Wycliffe'i tõlgitud Piiblit, aga ka laste ballaade "Robin Hoodi vägiteod", mida peetakse varajasteks lugudeks kangelasest. sama nimi.
Selle õppimise eelised: see on kaasaegse inglise keele alus. Selle õppimise miinused: te ei leia kedagi, kes seda vabalt räägiks.

sanskriti.
Ilmumise aeg: 1500 eKr

Üldinfo: eksisteerib siiani liturgilise või kirikliku keelena. Sellele on kirjutatud Veedad ja enamik pühakirju. Kolm tuhat aastat oli sanskriti keel India subkontinendi lingua franca. Selle tähestik koosneb 49 tähest.
Selle õppimise eelised: sanskritist on saanud hinduismi, budismi ja džainismi religioossete tekstide alus. Selle õppimise miinused: seda saavad rääkida ainult preestrid ja mõne külaasula elanikud.

Vana-Egiptus.
Ilmumise aeg: 3400 eKr
Kadus: 600 eKr

Üldine teave: selles keeles kirjutati surnute raamat ja maaliti ka Egiptuse valitsejate hauad. Selle õppimise eelised: see keel on mõeldud just neile, kes jumaldavad hieroglüüfe, millest pole lihtne aru saada. Selle õppimise miinused: keegi ei räägi seda.

norra keel.
Ilmumise aeg: 700 pKr
Kadus: 1300 pKr

Üldinfo: sellele on kirjutatud Saksa-Skandinaavia mütoloogia põhiteos Edda ja hulk vanu Islandi müüte. See on viikingite keel. Seda räägiti Skandinaavias, Fääri saartel, Islandil, Gröönimaal ning mõnel pool Venemaal, Prantsusmaal ja Briti saartel. Seda peetakse omamoodi kaasaegse islandi keele eelkäijaks.

Selle õppimise plussid: kui olete õppinud vanapõhja keelt, võite teeselda, et olete viiking. Selle õppimise puudused: peaaegu keegi ei mõista teid.

ladina keel.
Millal see ilmus: 800 eKr, nimetatakse ka renessansiks.

Üldinfo: originaalkeeles saab lugeda Cicero, Julius Caesar, Cato, Catullus, Vergilius, Ovidius, Marcus Aurelius, Seneca, Augustinus ja Thomas Aquino.

Selle õppimise eelised: surnud keelte seas peetakse seda kõige populaarsemaks. Selle õppimise miinused: kahjuks ei saa te suhtlusvõrgustikes ega päriselus suhelda. Kuigi ladina armastajate seltskondades ja Vatikanis on teil kellegagi rääkida.

Vana-Kreeka.
Ilmumise aeg: 800 eKr
Kadunud: 300 pKr

Üldteave: teades vanakreeka keelt, saate hõlpsalt lugeda Sokratese, Platoni, Aristotelese, Homerose, Herodotose, Euripidese, Aristophanese ja paljude teiste teoseid.
Selle õppimise eelised: te mitte ainult ei laienda oma sõnavara ja avardate oma teadvust, vaid saate lugeda ka Aristophanese kirjutatud iidset pühakirja seksi kohta. Selle õppimise miinused: peaaegu keegi ei valda seda vabalt.

TOP 10 "surnud" keelt 2. aprill 2013

Tsivilisatsiooni koidikul vahetasid inimesed teadmisi ja teavet eranditult suulise suhtluse kaudu. Kuna keerulisi mõisteid "sõrmede peal" ei olnud võimalik seletada, leiutas inimkond kirjutamise. Nii ilmusid koobaste seintele esimesed pildid ja sõnad...

Täna tahan teile rääkida kümnest kirjakeelest, mis aja jooksul on kaotanud oma tähenduse ja lakanud praktikas kasutamisest, jättes ajalukku vaid jälje.

10. koht. Shuadit

Tuntud ka kui Chouhadite, Chouhadit, Chouadite või Chouadit. Aastaid puudus Prantsusmaal usuvabadus, mis diskrimineeris teatud inimrühmi ja sundis neid elama väikestes asulates.

Näiteks pidid juudid kogema kõiki rassilise diskrimineerimise raskusi ja kurbust. Ainus, mida Prantsusmaal elavatel juudi kogukondadel oli lubatud teha, oli kasutada oma keelt. Mida nad ära kasutasid – 11. sajandil õitses Shuadit. Kui tuli usuvabadus, läksid juudi kogukonnad laiali ja hajusid erinevatesse osadesse. Shuadit oli surmale määratud. Keel "suri" ametlikult oma viimase kõneleja ja praktiseerija surmaga 1977. aastal.

9. koht. aseri

Aasia noodid on peidus juba keele nimes. Tänase Aserbaidžaani territooriumi elanikud kasutasid seda umbes viiskümmend aastat. Arvatavasti eksisteeris kuni 17. sajandini.

Teadlased väidavad, et asari keel ei olnud üks keel, vaid "võtmemurre", mis ühendas piirkonna elanike poolt kasutatavat murderühma.

Aserit kasutati kuni Tabrizi linna jõudmiseni Pärsia võimu alla. Enne seda ignoreerisid nad uue türgi-aserbaidžaani keele moodi ja jätkasid vana dialekti kasutamist. Pärslaste tulekuga kolis valitsev eliit Teherani ja keel lakkas domineerimast.

Mõnede teadlaste sõnul kasutatakse Azarit (selle tänapäevast versiooni) mõnes Aserbaidžaani lõunaosa külas tänapäevani.

8. koht. Saterlandi friisi keel

Friisi keel oli sajandeid germaani keele otsene konkurent. Lõpuks võitis viimane ja friisi murre sunniti ametlikust kõnepruugist välja.

Friisi keel tekkis juba ammu, 1100. aastatel. Otsustavaks löögiks sai kirikupiiride ümberjagamine, mille tulemusena hakkasid saksakeelsed katoliiklased protestantlike friisidega perekondi looma. Germaani keel saavutas kiiresti populaarsuse ja asus Saterlandi friisi murde asemele, saates selle praktiliselt unustuse hõlma.

Selle keele emakeelena kõnelejaid on endiselt ja kokku on neid 2000–5000. Kõik nad on Saksamaa väikelinna (Alam-Saksimaa) Saterlandi elanikud. Keelel puudub ametlik tähendus ja seda kasutatakse ainult igapäevases suhtluses.

7. koht. Martha's Vineyardi viipekeel

Ligi 200 aastat on Massachusettsi kaguosas asuval Martha's Vineyardi saarel olnud suur kurtide elanikkond. Selle põhjuseks on sugulusaretus (lähisugulaste vahelistest abieludest tingitud intsest).

Eluga kohanedes mõtlesid saare elanikud žeste kasutades välja oma suhtlussüsteemi - Vineyardi keele. 1800. aastate lõpuks oli see süsteem levinud Martha's Vineyardist kaugemale ja ähvardas isegi Ameerika vaikse keele välja tõrjuda.

1900. aastate alguses hakkas aga saarlaste seas kurtus harvemini ilmnema, nad said teada sugulastevaheliste intiimsuhete ohtudest või „lahjendasid“ siia elama tulnud mandrielanikud. Üldiselt vähenes kurtide arv järk-järgult ja koos sellega suri välja ka väljamõeldud viipekeel. 1980. aastaks kasutas seda žestikuleerimissüsteemi vaid väike rühm inimesi.

6. koht. Uus keel Bernard Shaw fännilt

Nagu teate, ei olnud George Bernard Shaw mitte ainult silmapaistev Briti kirjanik, vaid ka inglise kirjutamise reformimise toetaja. Ta tegi suuri jõupingutusi loodud 40-tähelise foneetilise tähestiku rakendamiseks. Näitekirjanik määras oma testamendis isegi 10 000 naela suuruse tasu kõigile, kes suudavad selle süsteemi ringlusse viia ja selle laialdaselt levitada.

Üks Brenard Shaw fänn otsustas välja anda uue tähestikuga kirjutatud raamatu. Raamat ilmus, kuid ei õnnestunud. Inimesed, kes lugesid Shaw teoseid, omasid juba tavalisi raamatuid ja kartsid (või lihtsalt ei tahtnud) osta väljaannet arusaamatus dialektis, mida nad ei pruugi osata valdada ja lugeda. Nii et üks raamat ei suutnud maailma muuta...

Varem kasutati Bernard Shaw tähestikku eksperimentaalselt paljudes koolides. Kuid ka programm ei olnud edukas. Vaid väike osa õpetajatest märkis uue süsteemi positiivseid külgi, ülejäänud aga olid arvamusel, et uuendus ajab kooliõpilased vaid segadusse.

5. koht. Solresol

1800. aastatel Prantsusmaal sündinud solresooli keelt tunti ka kui "muusikakeelt". See oli terve süsteem, mida edastati kõne, kirjutamise, žestide, laulmise, maalimise või isegi lippude kaudu. Selle peamine eesmärk oli Prantsusmaal kurtide laste koolitamine.

Kahjuks on Solresol olnud praktikas vähem kui sajand. Juba 1800. aastate lõpus tunnistati see ebatõhusaks ja laste õpetamine viidi üle tavalisele viipekeelele. Kellelegi kasutu leides kadus keel tasapisi...

4. koht. Benjamin Franklini inglise keel

1700. aastatel olid Ameerika kolooniad Suurbritannia suhtes vaenulikud ning soovisid vabadust ja iseseisvust. Et aidata inimestel end iseseisvamalt tunda, mõtles kuulus riigimees Benjamin Franklin välja uue tähestiku.

Uuendus seisnes selles, et "eemaldati" tähed c, j, q, w, x ja y, mida ta pidas mittevajalikuks, ning lisati nende asemele kahe konsonandi kombinatsioon, näiteks ch, mis edastas ühtse "ch" hääliku.

Mitmed koolid otsustasid uudishimust rakendada Franklini uut tähestikku, tulemused tundusid olevat positiivsed, kuid mõne aasta pärast puhkes revolutsioon. Iga lahinguga unustati Franklini reformiuuendused. Lõpuks läks uus foneetiline tähestik kaduma ja hüljati. Inimkond sai selle olemasolust teada rohkem kui 100 aastat hiljem.

3. koht. Lihtsustatud Carnegie õigekiri

1906. aastal asus Šoti-Ameerika terasemagnaat Andrew Carnegie president Theodore Roosevelti toetusel looma ja laialdaselt kasutusele võtma inglise keele lihtsustatud õigekirjasüsteemi. Nagu teisedki reformijad, pidas Carnegie inglise keelt liiga raskeks ja vajab lihtsustamist.

Tema ettepanekute hulgas oli muuta selliste sõnade nagu "suudlus" ja "büroo" õigekirja. Tavapärase kirjapildi asemel pakuti variante "kist" ja "buro". Lisaks puudutas reform kahe vokaali kombinatsiooniga sõnu. Näiteks "kontroll" oleks tulnud teisendada "kontrolliks".

Üllataval kombel on idee omaks võtnud mitmed koolid. Aja jooksul hakkas palju kaebusi ja kriitikat voolama uue kirjaviisi vastu, asi jõudis isegi ülemkohtuni, mis otsustas, et Andrew Carnegie reform ei jää ellu. 1920. aastal seda süsteemi enam ametlikult ei kasutatud.

2. koht. Deseret

Pärast seda, kui mormoonid, Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku esindajad, New Yorgist, Ohiost ja Illinoisist välja aeti, läksid nad Utah’sse. Olles elama asunud uutele aladele, otsustasid uusasukad luua oma ordu oma seadustega, sealhulgas oma kirjasüsteemiga.

Süsteem loodi ja sai nimeks Deseret. Ladina tähestiku asemele tulid uued tähed. Üldiselt eeldas Desereti keel, et mis tahes maailma keelt saab kirjutada samade märkide abil.

Koolid läksid üle uuele keelele, said uued raamatud ning isegi hulk ametlikke dokumente ja münte anti välja desereti keeles. Õnneks või kahjuks kukkus süsteem hetkega haledalt kokku. Põhjus on lihtne – rahapuudus. Kõigile mormoonidele uute, uues keeles trükitud raamatute varustamiseks oleks vaja peaaegu kogu Kiriku varakambrit. Kirjanduse kordustrükkimiseks kulus üle miljoni dollari. Otsustades mitte riskida, loobus Pühakute Jeesuse Kristuse Kiriku juhtkond Desereti kasutamisest ja pöördus tagasi inglise tähestiku kasutusele.

1. koht. Tamboran

Tamborani on Lõuna-Indoneesia elanikud kasutanud üle 1000 aasta. Ja kõik oli korras, kuni Tambora vulkaan 1815. aastal purskas. See oli inimkonna ajaloo võimsaim purse. Suurem osa elanikkonnast hukkus möllava looduskatastroofi tõttu. Tambora keel suri koos rahvaga. Ametlik hukkunute arv on 92 000. Eurooplased kannatasid ka Tambora heitgaaside all, kui nad kohtasid "vulkaanilise talve" nähtust. 1816. aasta möödus Euroopas peaaegu ilma suveta, mis tõi kaasa katastroofilise viljaikalduse ja näljahäda – teraviljahinnad tõusid 10 korda.

Materjalide põhjal:

See juhtub tavaliselt siis, kui üks keel on kasutuses täielikult asendatud teisega (nn "keelevahetus"), kuna näiteks kopti keel asendati araabia keelega ning paljud Ameerika põliskeeled asendati inglise, prantsuse, hispaania ja portugali keel. Kui keel välja sureb, muutub see oma eksistentsi viimastel etappidel iseloomulikuks ainult teatud vanuserühmadele (ja sotsiaalsetele). Surnud keeli nimetatakse sageli elavate, aktiivselt kasutatavate keelte arhailisteks vormideks.

Mõnel juhul säilitatakse surnud keeled, mis on lakanud toimimast elava suhtlusvahendina, kirjalikul kujul ja neid kasutatakse teaduse, kultuuri ja religiooni vajadusteks. Sellise arengu näited on:

Mõnel juhul kasutatakse väljasurnud keelt jätkuvalt teaduslikel ja religioossetel eesmärkidel. Paljude sel viisil kasutatud surnud keelte hulgas on sanskriti, ladina, kirikuslaavi, kopti, avesta jne.

On näide, kui surnud keel sai taas elavaks – see juhtus heebrea, korni ja manxi keelega.

Kõige sagedamini rebitakse kirjakeel kõnekeelest eemale ja tardub mõnes oma klassikalises ilmes, seejärel peaaegu ei muutu; kui kõnekeel kujuneb välja uus kirjalik vorm, võib vana lugeda surnud keeleks (sellise olukorra näiteks oleks türgi keel, mis asendas osmani keele õppe- ja kontoritöö keelena. Türgi 20. sajandi 20. aastatel).

Vaata ka

Kirjutage arvustus artikli "Surnud keel" kohta

Märkmed

1. Ivanov Vjatš. Bs.// Keeleentsüklopeediline sõnaraamat / Ch. toim. V. N. Jartseva. - M.: Nõukogude entsüklopeedia, 1990. - 683 lk.
2. Musorin A. Yu.// Keel ja kultuur. - Novosibirsk, 2003. - P. 3-6.
3. Voskresensky M.L.// Suur Nõukogude Entsüklopeedia .
4. // Entsüklopeedia ümber maailma
5. Zaliznyak A. A.“Lugu Igori kampaaniast: keeleteadlase vaade”, 1. väljaanne, M., 2004. – lk 15.
6. “XI-XIV sajandi vanavene keele sõnaraamat. Sissejuhatus, juhised, allikate loetelu, prooviartiklid” / Toim. R.I. Avanesova. - M., 1966. - Lk 23.

See artikkel või jaotis sisaldab või välisviiteid, kuid üksikute väidete allikad jäävad joonealuste märkuste puudumise tõttu ebaselgeks. Esitamata avaldusi võib kahtluse alla seada ja need eemaldada. Saate artiklit täiustada, pakkudes oma allikatele täpsemaid tsitaate.

Kirjandus

Lingid

Surnud keelt iseloomustav katkend

Printsess Marya ja Nataša kohtusid nagu alati magamistoas. Nad rääkisid sellest, mida Pierre oli rääkinud. Printsess Marya ei rääkinud Pierre'i kohta oma arvamust. Nataša ei rääkinud ka temast.
"Hüvasti, Marie," ütles Nataša. - Tead, ma kardan sageli, et me ei räägi temast (prints Andrei), justkui kardaksime oma tundeid alandada ja unustada.
Printsess Marya ohkas raskelt ja tunnistas selle ohkega Nataša sõnade tõesust; kuid sõnades ta ei nõustunud temaga.
- Kas on võimalik unustada? - ta ütles.
“Nii hea tunne oli täna kõike ära rääkida; ja raske, ja valus ja hea. "Väga hea," ütles Nataša, "ma olen kindel, et ta tõesti armastas teda." Sellepärast ma ütlesin talle... mitte midagi, mida ma talle ütlesin? – küsis ta äkki punastades.
- Pierre? Oh ei! Kui imeline ta on,” ütles printsess Marya.
"Tead, Marie," ütles Nataša äkki vallatu naeratusega, mida printsess Marya polnud pikka aega oma näol näinud. - Ta muutus kuidagi puhtaks, siledaks, värskeks; kindlasti saunast, saad aru? - moraalselt saunast. Kas see on tõsi?
"Jah," ütles printsess Marya, "ta võitis palju."
- Ja lühike jope ja kärbitud juuksed; kindlasti, noh, kindlasti saunast... isa, kunagi oli...
"Ma saan aru, et ta (prints Andrei) ei armastanud kedagi nii palju kui tema," ütles printsess Marya.
– Jah, ja see on temast eriline. Nad ütlevad, et mehed on sõbrad ainult siis, kui nad on väga erilised. See peab olema tõsi. Kas vastab tõele, et ta ei sarnane temaga üldse?
- Jah, ja imeline.
"Noh, hüvasti," vastas Nataša. Ja seesama vallatu naeratus, nagu oleks unustatud, püsis ta näol veel kaua.

Pierre ei saanud sel päeval kaua uinuda; Ta kõndis toas edasi-tagasi, nüüd kortsutas kulmu, mõtiskles millegi raske üle, kehitas äkki õlgu ja värises, naeratades nüüd rõõmsalt.
Ta mõtles prints Andreile, Natašale, nende armastusele ja oli kas armukade naise mineviku peale, siis tegi talle etteheiteid ja andestas selle endale. Kell oli juba kuus hommikul ja ta käis ikka veel toas ringi.
„Noh, mis me teha saame? Kui te ei saa ilma selleta hakkama! Mida teha! Nii, nii see peabki olema,” lausus ta endamisi ja läks kähku lahti riietununa rõõmsalt ja elevil, kuid ilma kahtluste ja otsustamatuseta magama.
"Me peame, nii imelik kui see ka pole, kui võimatu see õnn ka poleks, peame tegema kõik selleks, et olla temaga mees ja naine," ütles ta endamisi.
Pierre oli mõni päev varem määranud oma Peterburi lahkumise päevaks reede. Kui ta neljapäeval ärkas, tuli Savelich tema juurde korraldusi oma asjade pakkimiseks teele.
“Kuidas oleks Peterburiga? Mis on Peterburi? Kes on Peterburis? – küsis ta tahtmatult, ehkki omaette. «Jah, midagi sellist ammu, ammu, juba enne seda, kui see juhtus, plaanisin millegipärast Peterburi minna,» mäletas ta. - Millest? Ma lähen, võib-olla. Kui lahke ja tähelepanelik ta on, kuidas ta kõike mäletab! - mõtles ta Savelichi vana nägu vaadates. "Ja milline meeldiv naeratus!" - ta mõtles.
- Kas sa ei taha vabaks saada, Savelich? – küsis Pierre.
- Miks ma vajan vabadust, Teie Ekstsellents? Me elasime hilise krahvi, taevariigi all, ja me ei näe teie all mingit pahameelt.
- Aga lastega?
"Ja lapsed jäävad elama, teie Ekstsellents: te võite selliste härrasmeestega koos elada."
- Aga mu pärijad? - ütles Pierre. "Mis siis, kui ma abiellun... See võib juhtuda," lisas ta tahtmatult naeratades.
"Ja ma julgen teatada: heategu, teie Ekstsellents."
"Kui lihtne see tema arvates on," arvas Pierre. "Ta ei tea, kui hirmutav see on, kui ohtlik see on." Liiga vara või liiga hilja... Õudne!
- Kuidas soovite tellida? Kas sa tahaksid homme minna? – küsis Savelich.
- Ei; Ma lükkan seda veidi edasi. ma ütlen sulle siis. "Vabandage vaeva pärast," ütles Pierre ja mõtles Savelichi naeratust vaadates: "Kui imelik on aga see, et ta ei tea, et praegu pole Peterburi ja et ennekõike on vaja see otsustada. . Tõenäoliselt ta siiski teab, kuid ta ainult teeskleb. Räägi temaga? Mida ta arvab? - mõtles Pierre. "Ei, kunagi hiljem."
Hommikusöögi ajal rääkis Pierre printsessile, et oli eile printsess Marya juures ja leidis sealt – kujutate ette, kelle? - Natalie Rostov.
Printsess teeskles, et ta ei näinud selles uudises midagi erakordsemat kui seda, et Pierre oli näinud Anna Semjonovnat.
- Kas sa tunned teda? – küsis Pierre.
"Ma nägin printsessi," vastas naine. "Ma kuulsin, et nad abiellusid ta noore Rostoviga." See oleks Rostovidele väga hea; Nad ütlevad, et nad on täielikult rikutud.
- Ei, kas sa tead Rostovit?
"Ma alles siis kuulsin sellest loost." Väga kahju.
"Ei, ta ei saa aru või teeskleb," arvas Pierre. "Parem on ka mitte öelda."
Printsess valmistas ka Pierre'i reisi jaoks ette proviandid.
"Kui lahked nad kõik on," mõtles Pierre, "et nad teevad seda kõike nüüd, kui nad ilmselt ei saanud sellest rohkem huvitatud olla. Ja kõik minu jaoks; See on hämmastav. ”
Samal päeval tuli politseiülem Pierre’i juurde ettepanekuga saata Faseted Chamber’i usaldusisik vastu võtma asju, mida nüüd omanikele jagati.
"Ka see," mõtles Pierre politseiülemale näkku vaadates, "kui kena, kena ja lahke ohvitser!" Nüüd tegeleb ta selliste pisiasjadega. Nad ütlevad ka, et ta pole aus ja kasutab teda ära. Milline mõttetus! Aga miks ta ei peaks seda kasutama? Nii teda kasvatati. Ja kõik teevad seda. Ja nii meeldiv, lahke nägu ja naeratused mulle otsa vaadates.

Vahet pole, kui väikelinna hõimu üks keel sureb, kuid umbes 90% maailma praegustest keeltest teab vähem kui 100 tuhat inimest ja teadlased ütlevad: selleks, et keel. arendamiseks on vaja, et seda räägiks vähemalt miljon inimest .

Olukord on aga täpselt vastupidine: väljasuremise äärel on 357 keelt kuni 50 kõnelejaga ja 46 keelt räägib ainult üks inimene. Nende surm on vältimatu ja kuigi kultuuriline mitmekesisus väheneb, ei pane maailm kaotust suure tõenäosusega tähele, sest ajalugu on teada juhtumeid, kui suurte miljonite kõnelejatega tsivilisatsioonide keeled surid.

1. Ladina keel

See keel nägi kunagi paremaid aegu ja seda räägiti kõigil Püha Rooma impeeriumi aladel. Kuigi ladina keel loetakse surnuks, on see Püha Tooli, Malta ordu ja Vatikani Linnriigi ametlik keel. Selles peetakse jumalateenistusi siiani ja kuni 20. sajandi lõpuni jäi see keel teaduskeeleks.

Tegelikult oskas enne Prantsuse revolutsiooni ladina keelt palju rohkem inimesi – kogu õppetöö toimus ülikoolides ladina keeles, kuni lõpuks pani revolutsiooniline säde aluse loengute tõlkimisele emakeelde. Kahekümnenda sajandi teisel poolel nõrgenes ladina keele positsioon taas – katoliku kirikutel lubati jumalateenistusi pidada rahvuskeeltes. Mis on meil 21. sajandil? Terminoloogia, tsitaadid avalikel lehtedel, tätoveeringud küünarnukkidel ja jääkkasutus teaduses ja jumalateenistuses – see kõik on mineviku suure impeeriumi keele kunagise jõu jäänuk.

2. sanskriti keel

Kui arvestada keelelisi analooge, siis sanskriti keel on India maailma ladina keel. Keele nimi ise tähendab "töödeldud, täiuslik". See oli levinud religioossetes tekstides, teadlaste ja usutegelaste seas ning seda kasutas ka kogu India intelligents ja kõrgseltskond, sest nagu eespool öeldud, on see riik keelte mitmekesisuses absoluutne tšempion.

Lõpuks suri keel progressi arenguga järk-järgult välja, sest selle grammatika on väga keeruline ja arhailine, sõnavara, kuigi väga rikkalik, on võõrastele äärmiselt raskesti mõistetav ning sanskriti keel võib olevikus loota, on äratundmine. see on üks India 22 ametlikust keelest.

3. Kopt

Kui poleks ajaloo verstaposte ega araablaste võidukaid vallutusi, siis on täiesti võimalik, et kopti keel oleks elus ja Egiptus oleks kui mitte õigeusklik, siis vähemalt katoliiklik. Kuid 7. sajandil vallutasid Egiptuse täielikult araablased ja kopti keel hakkas välja surema, kuni see 11.-12. sajandil ametlikult keelustati.

Ülemaailmset praktikat kasutades on kopti keel leidnud kodu kopti kirikutes – seda räägivad siiani mungad ning kaugematest piirkondadest võib leida mitmeid kogukondi, kes kasutavad seda keelt igapäevaseks suhtluseks. Seda ümarat laulukeelt, mis esindab egiptuse hieroglüüfide viimast etappi kreeka kirjasüsteemi laenamise kaudu, teavad ajaloolased praegu vaid kahes selle üheksast varem eksisteerinud murdest: bohhari – kopti keele religioosne dialekt ja Öeldi – kõnekeelne kirjanduslik.

4. Kirikuslaavi keel

Jah, jah, õigeusu kirik võttis aluseks Cyrili ja Methodiuse kõige esimese tähestiku ja seda kasutati jumalateenistuste tõlkimiseks kreeka keelest meie möödunud aegade esivanemate kõrvadele arusaadavamasse keelde.

See sisaldab 40 tähte - mõnda on esindatud rohkem kui ühe sama hääliku kirjapildiga, lisaks on kirikuslaavi keeles palju ülaindekseid: kolme tüüpi rõhku, püüdlusmärgid, kolm kombinatsiooni püüdlusest rõhuga, erok, kendema, lühike, lihtne pealkiri ja mitmesugused tähepealkirjad, mida kasutatakse peamiselt jumalateenistusel – lauljate rühma juhtimiseks.

Muide, siin on veel mõned huvitavad erinevused: tuttav küsimärk asendati semikooloniga ja semikooloni enda asemel koolon. Suur “punane” täht oli ainult lõigu alguses, ülejäänud olid suurtähtedega, isegi kui lause selgelt lõppes.

5. Manx

See materjal peaks sisaldama vähemalt ühte lugu surnud keele "ülestõusmisest" ja ma olen selle teile viimati salvestanud. Meen on üks karmide keltide keeli, mis tekkis iirlaste ümberasumisel Mani saarele 4.–5. n. e.

Sealt pooled britid välja löönud ja teise poole omavahel segades sünnitasid iirlased erilise keelesulamise, mis 17. sajandil omandas iseseisva staatuse, sest ilmus uus kirjapilt ning 18. sajandil tekkis iirlastel omavaheline keelekasutus. Piibel ja anglikaani palveraamat tõlgiti manxi keelde.

Inglise keel hakkas aga tasapisi manxi keelt asendama ja kui 1874. aastal rääkis peaaegu kolmandik elanikkonnast manxi keelt, siis 1901. aastaks oli see osakaal langenud 9%-ni ja 1921. aastaks 1,1%-ni. 1974. aastal surnud Ned Muddrelli peeti viimaseks manxi keele emakeelena kõnelejaks.

Selle loo õnnelik lõpp on aga see, et kahekümnenda sajandi lõpus tekkis iirlaste seas liikumine oma ainulaadse keele säilitamiseks. Paljudes koolides võeti see kasutusele teise kohustusliku õppeainena, paljud õppisid seda vabatahtlikult ning Iiri folkloristid tutvustasid laiemale avalikkusele oma teadussaavutusi ja minevikupärandit.